Keila juga ja jäätunud taimed Pakri poolsaarel
Keila juga ja jäätunud taimed Pakri poolsaarel



Kui tihtilugu on minu fotoretked sellised, et lähen mingisse konkreetsesse kohta ning vaatan, mida pildile saan, siis seekordne oli veidi teistsugune fotoretk. Teadsin sihtkohtasid ja teadsin ka seda, mida tahan pildil saada.

Niisiis oli selle fotoretke sihtkohtasid kaks: Keila juga ja Pakri poolsaare tipp, kus lootsin pildile saada jäätunud taimed.

Vahelduse mõttes oli seekordne ilm päikesepaisteline. See lisas asjale jumet. Sättisin asjad valmis ja alustasin oma teekonda Tallinnast. Esimeseks sihtkohaks Keila juga. Kuna oli tööpäeva hommik, siis oli Keila juga vaatama tulnud vähe inimesi, aga mõned ikka olid. Panin oma fotoasjad valmis ja tegin ära soovitud fotod.







Oli soov ka juga drooniga pildile jäädvustada. Hommikul vaatasin arvutis järele, kas seda seal teha tohib ja napilt jääb Keila juga Ämari lennutsoonist välja. Niisiis sain oma pildid joa kohal ära teha ilma, et oleksin pidanud lennuluba taotlema.







Lisaks tegin pilte ka Keila-Joa mõisast. Nii fotoaparaadiga, kui ka drooniga.





Kui Keila juga pildistatud, suundusin otsejoones Pakri poolsaarele. Parkisin auto ja alustasin otsinguid. Nimelt soovisin jõuda kohani, kus pankrannikust voolab välja väike oja. Tugeva tuule korral puhub tuul osa veest panga peale tagasi ning kõik seal lähedal asuvad põõsad ja taimed jäätuvad. Olin ka varem selles kohas käinud, aga kuna see toimus ammu, siis pidin koha leidmiseks veidi otsimistööd tegema. Kuna ma orienteeruvat suunda teadsin, siis polnud koha leidmine eriline probleem.

Kohale jõudes võttis vastu imekena jäämaailm. Päike paistis ka kenasti, pannes jäätunud taimed kenasti särama. Aga kuna ka pilved hiilisid päikesepaistele lähemale, siis polnud palju aega raisata. Tuli pildid kiiresti ära teha. Tegin pilte seekord lausa kolme erineva objektiiviga, et kõik kenasti tallele saada.















Nüüd oli aeg välja võtta makroobjektiiv.















Kui jäätunud taimed pildile sain, oligi aeg hakata tagasi liikuma. Auto juurde jõudes veel väike lõuna. Keetsin priimusega vett ja valmistasin endale sooja toidu.

Kui kõht täis, järgnes kodutee. Oli vahva fotoretk, väga eriliste mälestustega.



Matkad