Värvirohke päikeseloojang Suurupis



Veebruarikuu päikeseloojangud on tavaliselt väga värvikad, kuid päikesepaistet pole vähemalt sellel aastal üleliia palju olnud. Aga tol päeval, kui ma Suurupisse läksin klappis kõik suurepäraselt. Muidugi ei läinud ma sinna päikeseloojangut pildistama nii, et ma poleks teadnud, et päikesepaistet oodata on. Vaatasin eelnevalt mitmeid ilmaennustusi, äppidega ka võimalikku pilvede protsenti ja siis sellest lähtuvalt otsustasin, et nüüd on õige aeg minna.

Võtsin kaasa fotoasjad ja söögi ning asusin teele. Peamiseks mureks oli see, kuhu auto panna, sest paksu lumekihi puhul pole parkimiskohta kerge leida. Keset teed ju autot ei jäta.

Kohale jõudes püüdsin siis autole kohta leida. Kerge see polnud, sest lahti oli lükatud ainult kitsas sõidutee osa. Niisiis pidin ühes kohas autole parkimiskoha välja kaevama, et auto tee kõrval jätta saaks. Kerge ülesanne see polnud ja korra jäi auto lumme kinni ka. Parkimiskoha otsimisele ja kaevamisele kulus umbes 30 minutit. Õnneks olin piisavalt vara kohal, et mitte midagi ilusat maha magada.

Kui auto pargitud asusin teele mere äärde, juba varasemast ajast tuntud kohta. Ilm oli külm, -12 °C, lisaks tuul. Liikudes pole see temperatuur just suurem mure, kuid kui tuleb hakata paigal olema, siis läheb karmiks.

Natuke käisin eelnevalt ringi ka, et leida huvitavaid kompositsioone. Sellele kulus umbes 30 minutit. Kui olin sobiva koha leidnud, oli kuldne tund juba alanud ja päikeseloojanguni oli umbes 35 minutit. Panin kaamera statiivile ja jäin ootama. Samal ajal tegin priimusega endale vee soojaks ja valmistasin sooja toidu. See oli päris mõnus tegevus, sest võimaldas veidi liigutada ka. Kui olin sooja toidu ära söönud, oli kohe parem tunne. Aeg-ajalt tegin pilte ka.



Värvid, mida päikeseloojang sellel päeval tekitas, olid väga erilised. Palju oli ebatavalist lillakat-roosakat värvitooni, mis nii lumel kui kividele mõnusaid toone tekitas.











Kokku tegin sel õhtul 26 fotot. Oli väga külm ilm, kuid olin sellega arvestanud ning kõik vajalikud riided olid seljas, et külmaga toime tulla. Vaatepilt oli vahva ja jõupingutus tasus ennast igati ära.

Sinise tunni ajal ma sinna enam pilte tegema ei jäänud. Külmataluvus hakkas nö. otsa saama ja oli aeg asuda tagasiteele.