Kodru raba, Järva-Madise, Peetri

Lisatud:



Oli kätte jõudnud uue reisi aeg. Olin otsustanud seekord minna Vargamäe radadele ehk teisisõnu Järvamaale. Panin enda jaoks paika 3 peamist sihtkohta, kuhu tahtsin sellel päeval jõuda. Need olid Kodru raba, Järva-Madise ja Peetri.

Vaatasin varasematel päevadel hoolikalt ilmateadet ning selle abil valisin välja päeva: veidi päikesepaistet, mõõdukalt külm ja nõrk tuul. Viimane on vajalik just drooni lennutamiseks.

Asusin teele Tallinnast ning esimeseks sihtkohaks oli Kodru raba. Kodru raba asub Tammsaare Vargamäe muuseumi ja Järva-Madise vahel. Lähenesin sihtkohtale mööda Piibe maanteed.

Kui Jänedani oli sõit üsna üksluine, siis alates Jänedalt oli maantee paksu udu sees, kohati nii tiheda udu sees, et ei näinud õieti sõitagi. Otsisin kohta, kus seda udu ka pildile jäädvustada, kuid mingit väga erilist kohta ei leidnud. Kuna sealkandis on üsna lage maa, siis polnud midagi pildil esiplaanile sättida.



Sõitsin läbi Järva-Madise ja siis Tammsaare Vargamäe muuseumini. Matkarada, mis Kodru rappa viib, algabki praktiliselt muuseumi juurest. Parkisin auto muuseumi parklasse, võtsin oma seljakoti ja asusin teele. Päris lõpuni polnud mul plaanis seda rada läbida. Liikusin kohani, kus asub väike vaatetorn.

Teel vaatetornini tegin aeg-ajalt pilte.



Olin seal rabas päris üksi, vähemalt inimeste osas. Minu seltsiliseks olid mõned linnud, kes aeg-ajalt minust üle lendasid. Lisaks oli päris tihti kosta lennukite häält. Võib isegi öelda, et ebaharilikult tihti oli kosta lennukite müra. Pole vaadanud, aga arvan, et see piirkond on mingi lennukoridori juures.

Kui olin jõudnud vaatetornini, tegin väikese pausi. Lennutasin drooni, sõin veidi näkse, mille olin kaasa võtnud ning jõin sooja teed.







Kui ilm rabas oli olnud kohatise päikesepaistega, siis oli näha eemalt lähenevaid lumepilvi. See pani mõnes mõttes kiirustama, sest tahtsin drooni lennutada ka Järva-Madise ja Järva-Peetri kirikute juures.

Tagasiteel auto suunas tegin aeg-ajalt pilte, peamiselt erinevatest väikestest taimedest ja puudest, nö. makropilte.



Kui olin rabast välja jõudnud, tegin mõned pildid muuseumi hoonetest. Lisaks lasin korra lendu ka drooni.





Olin sellele reisile võtnud kaasa oma uue priimuse ja vajalikud nõud. Ka söök oli kaasas, mille oleksin saanud kenasti valmis teha kasutades ainult keedetud vett. Mille olin aga maha unustanud, oli vesi, mida keeta. Seetõttu tuli kasutada lund. Väikese lõuna asukohaks olin valinud Järva-Madise kiriku parkla. Aga lund otsustasin kaasa võtta muuseumi juurest, kuna mõtlesin, et seal on see lumi ehk veidi puhtam. Otsisingi välja pealtnäha kõige puhtama lumega koha, kraapisin pealmise kihi maha ja täitsin nõu lumega. Toppisin seda sinna purki päris palju ja pressisin lund ka rohkem kokku, sest ega lumest väga palju vett järgi ei jää.

Kui pildid tehtud ja lumi kaasa haaratud, asusin tagasiteele Järva-Madisele. Tee sinna on hämmastavalt hea, oli laialt lumest lahti lükatud.

Järva-Madisele jõudes tegin kõigepealt tiiru ümber kiriku, tegin pilte maalt ja õhust. Väheke oli vahepeal ka lund sadama hakanud, millele viitasid varem rabas nähtud lumepilved. Õnneks polnud lumesadu selline, mis oleks drooni lennutamist takistanud.





Vabadussõja mälestusmärk Järva-Madise kirikuaias. Drooniga tehtud foto otse ülevalt.


Kui pildid tehtud tegin oma uute vahenditega valmis keeva vee. Kallasin selle toidukotti ja ootasin, mil toit valmis saaks. Oodata tuli 8 minutit. Toiduks olin valinud dehüdreeritud juustupasta seentega. Sõin selle ära, aga edaspidi ma seda ei osta. Maitse asi, nagu öeldakse. Edaspidi valin midagi muud.

Kui kõht täis, liikusin edasi Järva-Peetri suunas. See oli selle päeva viimaseks sihtkohaks. Mida lähemale Peetri külale jõudsin, seda tihedamaks läks lumesadu. Kohale jõudes oli sadu päris tihe, kuid jäi veel nendesse piiridesse, kus julgesin drooni lendu lasta. Lisaks polnud tegemist väga märja lumega, mis ülevalt alla tuli.



Enne kojusõitu veel väike koristus autos. Panin kokku laialiolevad asjad, võtsin fotokatest ja droonist välja mälukaardid ning võtsin mälukaardi karbi välja fotokotist, et pilte kodus kohe näha saaks. Fotokotti ma külmade ilmade korral kunagi kohe kodus ei ava, et vältida kondensatsiooni tekkimist.

Ja siis algaski kodutee. Tallinnale lähenesin mööda Tallinn-Tartu maanteed. Matkapäeva pikkuseks kujunes umbes 9 tundi. Oli vahva lumine reis.





Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga