Paljassaare - Andres Piht: Minu fotoretked

Seekord olin sihtkoha valimisel veidi hädas. Hing ihkas minna ühte kohta, kuid ajanappus seda ei võimaldanud. Pidin leidma mingi kodule lähema koha, kuhu pilte tegema minna. Sõelale jäi Paljassaare.

Niisiis pakkisin asjad ja asusin teele. Olin varem mõelnud, et kui sinna satun, siis teen drooniga ühe lennu sealse garaažiasula kohal. Ja see oligi esimeseks sihiks. Asub see koht Laevastiku tänaval. Sõitsin sinna, parkisin auto ja sättisin drooni lennuvalmis.

Sealse olemise tegi “eriliseks” päris kohutav gaasilõhn. See lõhn oli seal nii tugev, et natuke hakkas pea ringi käima. Lennutasin drooni tavalisest lühemalt, sest sealne olemine oli päris ebameeldiv. Täpset allikat ma ei tea, aga sadamad seal lähedal, eks see sealtkandist tuli.

Istusin autosse ja sõitsin Paljassaare poolsaare tippu, kus asub parkla. Inimesi polnud seal palju, kuid mõned ikka olid, eriti just koertega jalutajaid.

Ilm oli pilves, niiske, külm, kuid mitte väga tuuline. Merel oli kaugemal näha udu.

Võtsin oma fotokoti (seekord täiesti uus fotokott) ja asusin jalgsi teele. Liikusin mööda mereäärt Väike-Paljassaare poole. Kuna päevad on praegu niivõrd lühikesed, ei hakanud Suur-Paljassaarde proovimagi. Merel liikusid edasi-tagasi laevad Helsingi-Tallinna vahet. Nägin 4 laeva, 2 tulemas, 2 minemas Tallinnast.

Üks sealne õunapuu oli õunad puu alla visanud.

Kõndisin veidi maad mööda mereäärt, siis läksin edasi mööda laudteed. Pärast laudtee lõppemist hakkas veidi aeglasem edasiliikumine. Veidi maad mööda teed, siis jälle mere äärde ja tegin mõned fotod. Mereääres oli kõik jääs. Tähelepanematuses astusin liivale, mis oli täiesti jäätunud. Nagu must jää liival, sest näha polnud seda üldse. Mõnes kohas panin saabaste otsa kassid, et libedusega paremini toime tulla.

Niimoodi liikusin poolsaare tippu. Kui sinna jõudsin, oli jäänud pool tundi päikeseloojanguni. Korra piilus päike pilvede vahelt ja sain mõned pildid sellest hetkest.