Ilmaennustus lubas selle sügise esimest lund ja minul tekkis mõte minna seda ühel või teisel viisil jäädvustama. Aega palju polnud, mistõttu ei saanud see koht olla eriti kaugel. Ja siis tuligi idee minna Saula Siniallikaid vaatama.

Ja teele ma asusingi. Teel Tallinnast allikate juurde nägi igasugust ilma. Kohati sadas väga tihedat lund, siis äkitselt oli ilm päikesepaisteline. Kui Tallinn-Tartu maantee oli lumevaba, siis Saula Siniallikate juurde sõites oli kõrvaltee ikka päris talvine.

Võtsin autost fotokoti ja sooja joogi ning asusin teele. Kõik oli seal kenasti lumekatte all. Kuid kuna külma polnud palju, siis oli metsateel ka rohkesti vett ja pori.

Tegin pilte allikatest, kuhu ronimisega tuli päris palju vaeva näha, kuna mäekallak oli väga porine ja libe. Samuti tegin pilte mitmesugustest detailidest (taimed, lehed), lisaks mõningatest seentest.









Kaks viimast kanget.
Kolm viimast kanget.


Ilm oli sealgi vaheldusrikas. Aeg-ajalt sadas lund, siis jälle tuli päike pilve tagant välja. Seekord mul vedas ja sain ka drooni lennutada ja oma pildid ära teha.









Tagasi auto juurde liikudes hakkas jälle sadama ja ilm jäigi edaspidi pilviseks.