Jälle Suurupisse! Soov tekkis minna taaskord Suurupisse. Olen seal korduvalt ja korduvalt käinud, aga avastamist on veel küllaga. Niisiis pakkisin asjad, võtsin kaasa sooja joogi ja söögi ning asusin teele.

Esimene sihtkoht oli Romanovite punker. Punkrid jäid valmis ehitamata, kuid algust siiski tehti. Seoses sellega on ülemise tuletorni läheduses kaks suurt auku. Kui ei teaks, siis võiks neid pidada lihtsalt tiikideks. Neist ühest tegin ka pilti (sellest, mis asub tuletornile lähemal). Teise juurde ma ei hakanud minema, kuna tee sinna oli ikka korralik porimülgas.



Vaade tuletornile.

Siis liikusin juba merele lähemale. Parkisin auto ja kõndisin mere äärde. Tuul oli päris kõva ja lained mühisesid. Pildistamiseks polnud see koht aga mitte kõige parem. Ranna ääres oli võsa ja pilte teha seetõttu keeruline, kuid mõned pildid ikka seal tehtud sain.

Tagasiteel auto juurde märkasin muidu raagus puude keskel ühte lehtedega väikest vahtrapuud. Aga sellist pilti, millega ma rahul oleks, ma sellest puust ei saanudki. Ta lihtsalt oli niivõrd võsa sees. Aga puu oli muidu vahva. Kõik puud ümberringi raagus ja see väike puu täiesti kollaste lehtedega. Ainulaadne pilt oli.





Sõitsin autoga Meresidekeskuse juurde. Võtsin autost fotovarustuse ja liikusin mööda metsateed edasi. Mõne aja pärast leidsin rannaala, mis mulle meeldis. Seal oli liiva, suuri ja väikseid kivikesi ja taamal paistis Pakri tuulepark. Ka teadsin, et päikeseloojang on selle koha pealt hästi nähtav. Ja sinna ma siis jäingi. Meri oli seal päris rahutu ning tuli päris kaugele randa, mistõttu leidsin ennast paaril korral olukorrast, kus jalad vees olid.

Leidsin ühe toreda väikese kivikese rannaliivalt. Hakkasin sellest pilt tegema ja kui fotokas paigas oli, tuli merelaine ja viis kivi sügavamasse vette.



















Olin seal seni, kuni päikeseloojang oli lõppenud ning ümberringi oli päris pime. Tagasi tuli auto juurde kõndida pealambi abil. Enne veel kui autosse istusin, tegin veel mõned pildid Meresidekeskuse lähedal olevast raudteest, mis otse merre viib.

Ja siis oligi aeg kodu poole liikuda.





Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga