Laulasmaa



Ühel pilvisel ja mõnevõrra tuulisel päeval tekkis soov kuhugi pildistama minna. Väga kaugele minna ei tahtnud. Mõtteis liikus palju erinevaid kohti, kuid sõelale jäi Laulasmaa mereäärne ala. Nii siis otsustasingi, et selles kohas tuleb ära käia. Olen sealkandis ka varem käinud, kuid täpselt selle koha peal mitte.

Pakkisin asjad, vaatasin korra ka seda, kas seal drooni tohib lennutada. Selgus, et ala on seal, kus on vaja lennuluba, siis jäi droon seekord koju. Ja teele ma asusingi. Tegemist oli esimese puhkepäevaga pärast karmimate koroonareeglite kehtestamist, siis kartsin, et rahvast on sealkandis palju. Õnneks see kartus tõele ei osutunud. Ega mul muidu ju inimeste vastu polegi midagi, aga pilte raske teha, kui inimesed pildile jäävad.

Kohale jõudes leidsin autole parkimiskoha ja asusin teele mere äärde. Sihtkohaks oli rand, kus asub Tõllupea kivi.

Metsatee oli päris jäine ning kõndimine seal keeruline. Aga kohale ma jõudsin. Mere ääres oli tuuline, kuid ei midagi hullu. Ilm oli väga pilvine, mistõttu valgus piltide tegemisele kaasa ei aidanud. Aga ühtteist õnnestus pildile saada.











Tõllupea kivi.
Tõllupea kivi.

Kui pildid tehtud, asusin tagasiteele auto juurde. Enne sõidu alustamist ka väike lõunasöök. Nii minnes kui ka tulles sõitsin läbi Keila-Joalt. Kui minnes oli seal parklas 2 autot, siis tagasiteel ei jõudnud ma neid enam kokkugi lugeda. Teisisõnu rahvas oli liikvele läinud.