See postitus on eelmise “Jõesuu, Rõngu, Otepää, Pühajärve, Kääriku, Harimäe” postituse jätk: Jõesuu, Rõngu, Otepää, Pühajärve, Kääriku, Harimäe vol. 1

Keskväljakult läksin korra läbi Otepää energiasamba juurest. Pildile jäid energiasammas ja seal samas kõrval asuv Otepää Gümnaasium.

Nüüd liikusin Tehvandi suusahüppetorni juurde. Õnneks saab sinna autoga, kuna niisama ronima poleks küll viitsinud hakata.

Ka seal tegin pilte fotokaga ja drooniga.

Pildid tehtud ja ümbrus üle vaadatud, liikusin Tehvandi staadioni juurde. Seal lennutasin veelkord drooni.

Nüüd läksin Pühajärvele, õigemini küll esmalt Otepää aedlinna ja sealt Pühajärvele. Seal oli teiste paikadega võrreldes suhteliselt külm. Puhus tugev ja külm tuul. Käisin ringi pargis, tegin pilte siit ja sealt. Lennutasin jälle ka drooni.

Nüüd viis tee Käärikule. Tee, mis Pühajärvelt Käärikule viib on päris lahe. Üles ja alla, vasakule ja paremale. Ühesõnaga vahva ja ilus.

Käärikul käis usin sporditegemine. Erinevad grupid sportlasi tegeles peamiselt jooksmisega. Mina sain oma pildid tehtud ja liikusin edasi.

Edasi viis tee Harimäe vaatetorni suunas. Torni ma seekord ei roninudki. Aga pilte tegin ikkagi, drooniga.

Kui Harimäel käidud, oli kell juba 17. See tähendas, et päikeseloojanguni oli veel 1 tund ja 10 minutit. Pidin selle aja jooksul jõudma Pangodi järve juurde, et seal ühest toredast teest pilte teha.

Harimäelt läksin tagasi veidi teist teed mööda. Kõigepealt tagasi Käärikule, sealt Sihvale. Aga nüüd keerasin kõrvalteele, et läheneda Otepääle mööda Pühajärve idapoolset kallast. Kes seda teed kasutanud pole, soovitan kindlasti, sest tegemist on väga vahva ja ilusa teega.

Enne veel kui kodutee hakkas, väike põige hotell Bernhardi juurde, mis mõned aastad tagasi maha põles.

Siis hakkas kodutee. Vahepeal aga veel üks peatus Tamsas, kus jäädvustasin pildile Kindralimäe mälestusmärgi.

Seal kõrval on aga üks väga unikaalne tee, mille samuti pildile jäädvustasin. Üldiselt oli sel päeval olnud pilves ilm, kuid kui seda teed päikeseloojangu ajal pildile hakkasin jäädvustama, tuli päike korra välja ja andis pildile väga vahvad värvid.

Kui pildid tehtud, hakkas kodutee. Sõita oli umbes 3 tundi. Päevavalgus asendus pimedusega ja kui Tartusse jõudsin, oli juba kottpime. Lisaks hakkas ka veidi vihma sadama.

Selline oli tookordne reis Tartu- ja Valgamaale. Oli pikk päev, kuid vaatamist oli palju, samuti ei jäänud puudu meeldivatest mälestustest.

---

• Telli foto väljatrükitult: https://blog.varafoto.com/tellimine/
• Instagram: https://www.instagram.com/andres_piht_photography/
• Teavituste saamiseks telli uudiskiri

---