Seekordne reis polnudki tegelikult mõeldud pildistamiseks, vaid paari uue võimaliku pildistamiskoha ülevaatamiseks reaalelus. Teisisõnu olin varem kaartidelt valmis vaadanud mõned huvitavad kohad, mida saaks sobiva ilma korral pildistada ning nüüd tahtsin need reaalselt üle vaadata.

Huvi pakkusid üksikud puud, mille tagaplaanile ei jääks väga märkimisväärseid objekte (elamud, mets jne.). Selliseil puid olin kaardi pealt enda jaoks valmis valinud neli ja need kõik ka läbi käisin.

Aga et ikka midagi pildistada ka oleks, lisasin juurde Vahiküla joastiku ja Keila kiriku.

Täpsemad kohad, kus ma endale sobivad puud leidsin, jätan siinkohal enda teada – fotograafide saladus.

Niisiis oli sellel reisil kohti 6, mida külastasin: 4 puud, Vahiküla joastik ja Keila kirik.



Kõigepealt vaatasin üle esimese puu. Sinna oli pääsemine mõnevõrra keeruline, kuna tee oli traktorite poolt ikka päris sopaseks sõidetud. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et kaardi pealt vaadatuna kõige ilusamaks peetud puu oli pikali vajunud.

Esimene puu vaadatud, läksin Vahiküla joastiku juurde pilte tegema. Vett oli piisavalt, mistõttu vetemängu jagus.

Vahiküla joastik.
Vahiküla joastik.
Vahiküla joastik.
Vahiküla joastik.


Vahiküla joastik.
Vahiküla joastik.
Vahiküla joastik.
Vahiküla joastik.
Vahiküla joastik.


Vahiküla joastik.

Kui Vahikülas pildid tehtud liikusin järgmise 3 erineva koha poole, kus lootsin mõne erilise puu leida. Kolmest kaks osutusid väga headeks kohtadeks, mida plaanin ka edaspidi kindlasti külastada.

Sügisene puu põllul.
Sügisene puu põllul.

Kui puud vaadatud, oli veel jäänud Keila. Keilas oli mul soov teha kirikust drooniga pilte. Keila kirik jääb piiratud lennualast välja, mistõttu sain seal ilma loata pildid ära teha. Ülejäänud Keila linnas tuleb Lennuametilt luba taotleda ja siis enne lennu alustamist Ämari lennubaasilt kinnitus saada, et võib lennata.

Keila kirik.


Keila kirik.
Keila linn.
Vaade raudteele Keila linnas.
Raudteesild üle Keila jõe.