5. augustil 2020.a. võtsin ette reisi Ida-Virumaale. Ettevalmistuste tegemine võttis aega päris kaua, sest oli soov võimalikult palju erinevat haarata. Algselt oli plaan alustada reisi läbi Tartumaa ja liikuda mööda Tartu-Jõhvi maanteed Ida-Virumaale, kuid see plaan muutus veidi teistsuguseks, kuna aega oleks nappima hakanud.

Lõplik plaan oli selline: Tallinn – Lüganuse – Iisaku – Kuremäe – Voka – Toila – Kohtla-Järve – Tallinn.

Aega läks terve päev. Alustasin hommikul vara ja tagasi olin õhtul hilja. Ilm oli mõnusalt soe, päike paistis ja tuul polnud eriti tugev (oluline just drooni lennutamiseks).

LÜGANUSE

Esimene koht oli Lüganuse. Plaanis oli pildistada kirikut, Vabadussõja mälestusmärki ja kõike muud, mis huvi pakuks. Lüganuse võttis vastu täieliku inimtühjusega. Kogu seal viibitud aja jooksul oli näha ainult üht inimest. Kiriku juures oli ühes majapidamises lambad. Nemad vestlesid seal omavahel päris usinasti.

Eelkõige oli soov kirikut drooniga pildistada. See õnnestus hästi. Tuul polnud kõva, mistõttu oli drooni juhtimine kerge ülesanne. Allpool kaks pilti Lüganuse kirikust.

Lüganuse kirikutorn.
Lüganuse kirik.

IISAKU

Iisaku võttis vastu kena ilmaga. Taevas oli palju vahuseid pilvi, mis mulle piltide tegemise juures kõige rohkem meeldivad.



Iisakul oli plaan pildistada kirikut, laululava, rahvamaja ja bussipeatust. Tegelikult soovisin pildistada ka uut vallamaja, kuna olin lugenud, et seal on valmis saanud uus Iisaku vaatamisväärsus – vallamaja. Aga lugesin lohakalt, kuna tegemist oli alles võidutöö tutvustamisega ja polnud seda vallamaja veel uuel kujul olemaski.

Esimene koht siis kirik. Kirikusse sai sisse ka. Tegin päris palju pilte kiriku sisemusest. Ilus kirik. Seejärel lennutasin drooni kiriku juures. Aga nagu kombeks on, ilmus just siis kiriku kohale teiste pilvedega võrreldes palju suurem pilvelahmakas. Ja ootamine hakkas. Õnneks liikusid pilved suhteliselt kiiresti ja päikesevalgus saabus varsti. Lõputult ju drooniga seal õhus oodata ei saa, aku saab tühjaks.

Iisaku kirik.
Iisaku kiriku sisevaade.


Pärast kirikut jäid pildile Alutaguse vabadusvõitlejate mälestusmärk, laululava ja rahvamaja. Laululava juures oli kohalikel parmudel väike kokkusaamine, aga õnneks sai pilt nii tehtud, et nad pildile ei jäänud. Rahvamaja asub kohe laululava juures, mistõttu polnud vaja eraldi kuhugi sõita.

Alutaguse vabadusvõitlejate mälestusmärk Iisakul.

KUREMÄE

Kuremäel oli plaan ainult drooniga pilte teha. Arvasin, et Kuremäe kloostrisse praegu kedagi ei lasta, kuna on ju koroonaviiruse oht (oli vist isegi nii, et kaks nunna olid sellega nakatunud). Aga võta näpust, kloostriaeda sai sisse. Turiste oli ka päris palju.

Lasin drooni lendu ja tegin oma pildid ära. Üks neist piltidest on ka allpool näha.

Kloostri territooriumile jalutama ei läinud, kuna polnud sellega arvestanud ja aega oleks napiks jäänud muudesse kohtadesse jõudmiseks.

Kuremäe klooster.


VOKA

Vokale minek oli seotud kahe asja pildistamisega. Üheks oli traktori eksponaat (allpool pildil) ja üks eriline hoone, mis on ehitatud Voka mõisa kõrvalhoonele.

Traktor Vokal.

TOILA

Toilasse jõudes võttis vastu ilus ilm. Ehkki päikese käes tundus temperatuur nagu 30 kraadi, siis tegelikult oli õhk jahe.

Kõigepealt viis tee kohustuslikus korras Toila-Oru parki. Olen seal ka varem mitmeid kordi käinud, kuid vanad kohad tuleb alati uuesti läbi käia. Alati võib leida midagi täiesti uut. Seekordi oli uueks detailiks pargis Konstantin Pätsi monument, mis ka alloleval pildil näha on.

Konstantin Pätsi monument Toila-Oru lossipargis.

Natuke käisin pargis ringi, tegin pilte nii lossi asukohas asuvast pargist, kui ka Hõbeallikast ja Hõbeallika koopast. Pärast seda läks lendu droon. Allpool ka üks pilt õhust. Drooni pildile jäi lisaks ka Toila sadam.



Selgus, et silda üle Pühajõe polnudki, kuid selle kohta mingit hoiatust polnud. Seetõttu oli läbi pargi asjatu jalutuskäik. Ega mul jalutuskäigu vastu polegi midagi, kuid hoiatada võiks ikkagi, et silda pole.

Toila-Oru lossi asukoht.

Pärast parki viis tee järgmisi objekte otsima. Esimene neist oli veetorn, mis on küllaltki omanäoline.

Toila veetorn.

Veel jäid piltidele Toila spa ja laululava. Laululava kohal lasin veelkord drooni lendama.

Toila spa kõrval oleval väljakul toimus mingi võistlus. Rahvast oli omajagu. Kohale tuli ka kiirabi. Ju siis keegi vajas kiiret abi.

KOHTLA-JÄRVE

Kohtla-Järvega on minu puhul imelik lugu. Olen Eestis kõikides linnades käinud ja tohutul hulgal väiksemates kohtades, kuid Kohtla-Järvele olen sattunud ainult ühe korra oma elus, seegi ainult sealsesse bussijaama. Linna ääreala olin näinud ainult läbi bussiakna. Nüüd aga sai see linn tõsisemalt ette võetud.



Kohtla-Järvele jõudsin siis, kui sealsetel inimestel oli tööpäev juba lõppenud. Seepärast oli linn üsna rahulik ning inimesi ka võrdlemisi vähe.

Olin endale kirja pannud palju kohti, mida oleksin tahtnud veel näha ja pildile jäädvustada, kuid kahjuks polnud kõigeks selleks aega. Ees ootas veel pikk kodu tee ja väsimus oli päris märkimisväärne. Niisiis käisin läbi vaid valitud kohad, et kunagi hiljem jälle tagasi minna ja ka teised kohad läbi käia.

Esiteks jäid pildile vana tuulikuvare ja uhke veetorn linna sissesõidul.

Kohtla-Järve üks veetornidest.

Seejärel oli soov minna drooniga pildistama tuhamäge ja tööstuspiirkonda tervikuna. Olin kaartide abil sobivaima koha välja valinud, kuid kohale minnes selgus kurb tõsiasi – tee oli remondis oluliselt pikemalt, kui Maanteeameti TarkTee kaart väitis. Seetõttu jäi see asi valitud kohas lihtsalt katki.

Egas midagi, kesklinna tagasi.

Kesklinnas sai käidud linnavalitsuse hoone juures ning “imetletud” monumenti “Au tööle”.

Monument “Au tööle” Kohtla-Järvel.

Lisaks sai käidud päris kenal keskalleel, mis on kohe selle monumendi taga. Seal oli palju korralikke tuvisid, kes ennast kenasti purskkaevude servadesse rivistasid, et möödujatelt veidi toitu saada.

Keskallee lõpus olev Virula väljak on omamoodi. Tundub, et nagu oleks jalakäijate väljak, aga seal keskel on väike ala, kust autod võivad läbi sõita. Seetõttu, kes käinud pole, olge ettevaatlik. Väljakut ilmestab suure sildiga alkopood.



Siis jälle autosse ja edasi kultuurikeskuse poole. Kultuurikeskuse ümbrus on korras ja puhas. Hoone isegi korralikult korras hoitud. Samas häiris Eesti NSV vapp hoonel.

Kohtla-Järve kultuurimaja

Kui pildid tehtud, siis võttis sõit suuna 1939. aastal valminud koolihoone suunas. Hoone on vahva, kuid mahajäetud. Hoone taga oli noorte mingi kogunemiskoht. Kui auto pargitud, läksin hoonet pildistama. Ebameeldivaks üllatuseks oli kogu hoone ümber leviv kuivkäimla lõhn. Ei tea, kas tegu oli ainult selle päeva probleemiga, või on see lõhn seal igapäevane.

Kohtla-Järve koolihoone

Kui koolihoone vaadatud, liikusin VKG tööstuspiirkonna juurde. Plaanis oli drooniga sellest piirkonnast pildid teha. Allpool on üks pilt sellest lennust. Päike oli ka selleks ajaks pilve taha läinud, mistõttu jäid pildid veidi sünged.

Tööstuslinn Kohtla-Järve.

KODUTEE

Kui Kohtla-Järve linn pildistatud ja vaadatud, hakkas kodutee. Liiklus eriti tihe polnud, kuid Lääne-Virumaal tuli alla ka veidi vihma. Pilvesid vaadates oleks arvanud suuremat veehulka.

Õhtu hilja jälle kodus. Kogu päeva pikkus umbes 12-13 tundi.